Woods Street - Please, help me!

Samantha kõndis vaikselt mööda tänavat. Järsku kuulis ta selja tagant et keegi hüüdis midagi. Kuna sel tänaval keegi hetkel ei kõndinud, peale tema ja nende poiste, siis Sammy arvas, et selle tüdruku peal mõeldakse teda. Samantha keeras end ringi ja märkas poiste kampa, kes liikusid tema poole. Samantha hakkas kartma ja ta hakkas vaikselt edasi kõndima, aeg-ajalt tagasi vaadates.

OT: Matthew.

OT: Meenub "Videvik" või õigemini "Noorkuu", srry, hetkel loen Kuid kahjuks ei ole Matthew vampiir, kes viimasel hetkel appi saaks tulla, nagu Edward, seega...

Matthew tuli just ühelt kõrvaltänavalt, käes suur pakk maiustustega. Ta ei saanud midagi parata, ta lihtsalt armastas neid komme nii väga. Ta võttis suuna enda auto poole. Samas suunas kiirustas mingi tüdruk ja tema tagant kostsid samuti sammud. Poiss kiikas korraks taha ning nägi 6-liikmelist poistekampa. Ta ei pööranud neile esialgu mingit tähelepanu ja kõndis edasi.

OT: Lol, ega ma seda ei mõtlenud selles Muidu tundub jah

Samantha vaatas möödunud poissi, kuid ta ei tahtnud temalt abi küsida, kuna tema võib olla üks nendest. Samantha vaatas neid poisse ja tüdruk tundis, kuidas tal jalad surisevad ja silmadest hakkavad vett välja tulema. Ta jäi seisma.

Matthewi ees olnud tüdruk seisatas ja poiss kõndis rahulikult temast mööda.

Sammy oli olnud liiga kaua mõtetes, kuni järsku üks poistest tema jakist kinni haaras. Koheselt tundis Samantha alkoholi lõhna. Samantha proovis ära joosta, kuid poisid hoidsid teda kinni. Üks poiss hakkas isegi tema kaela suudlema. "Kaoge minema!" käratas Samantha ja lõi ühel poisil kümnesse, kuid teised läksid koheselt keema. "Oii, mulle meeldivad kõvad naised," sosistas see sama poiss, kes oli ta kaela suudelnud.

Matthew oli jõudnud oma autoni. Ta vaatas enda selja taha. Poiss pani maiustustepaki auto tahaistmele ja jooksis kambani, kes tibi kinni hoidsid. "Vägistavad veel ära," mõtles ta, haaras ühel poistest kratist kinni ja virutas talle rusikaga näkku.

Samantha ümber enam poisid ei olnud sellised nagu varem. Samantha keeras ja nägi põhjust. Üks poiss, see sama kes oli temast möödunud, lõi ühel rusikaga näkku. Sam jäi maas lebavad poissi vaatama.

"Jookse!" hüüdis Matt tüdrukule ja sai ka ise õige pea obaduse, mille tagajärjel tal ninast verd jooksma hakkas.

Samantha vaatas pärani silmi poissi. Ta ei saanud teda sinna jätta. Sammy otsis ruttu telefoni, kuid mida polnud, oli telefon. Sam ei teadnud enam mida teha, kuni märkas, et üks poiss tuli tema lähedale. Ta oli kunagi ühes filmis näinud ühte liigutust, seega Samantha proovis seda järgi. Ja see õnnestus. Poiss kukkus pikali maha asfaldile.

"Jookse, kurat!" hüüdis poiss juba nüüd natuke vihasemalt ainsale nõrgema sugupoole esindajale tänaval. "Ma tegelen nendega, mine mu autosse, see punane lahtise katusega seal..." seletas ta, kuni sai järgmise löögi, mis ta pikali paiskas.

Samantha jooksis selle auto juurde ja tõmbas ukse kinni. Ta jäi ees olevat kaklust vaatama.

Matt sai just püsti, kui üks poistest võttis välja taskunoa. Poiss vehkis kätega: "Ou, ou, võtame rahulikumalt, lihtsalt, ei puutu seda tüdrukut enam, eks."
Seepeale ütles üks poistest: "Sinu kallim vä? Sitaks kena beib, oleks tahtnud temaga nii mõndagi teha." Ta irvitas ning kogu kamp vaatas tüdruku poole.
"Ei, ausalt, ma ei teagi teda, okei, tean, ta on mu klassiõde, aga, vauu, vaata, polka tuleb," näitas ta näpuga kambajõmmide seljataha, kes kohe uskuma jäid. Matt ise aga jooksis autoni, hüppas sisse ja vajutas gaasipedaali põhja.
"Vittu sa mõnitad, mees, raisk, ma sinuga veel kohtun, luks, mõnel, luks, pimedal kõrvaltänaval!" hüüdis üks kambaliikmetest järele ja katsetas isegi joosta ja auto kinni püüda, kuid see tal ei õnnestunud.

Samantha kuulis nende vestlust ja ei öelnud sellele mitte midagi. Ta seedis veel neid asju, mida ta nägi.

Matthew hoidis pilku ainult eesoleval teel. Ta lihtsalt sõitis, teadmata isegi, kuhu.

Sammy vaatas lihtsalt enda kõrvalt välja, kus kinnises autos peaks olema aken. Aga seal polnud midagi.

Matt peatas auto kinni. Ta astus välja ja avas tüdrukule ka ukse. Tema nägu oli kuivanud verega koos ja ta kavatses traumapunkti minna. "Mine, kuhu tahad, võid ka jääda ja võin su koju viia... Aga ma käin traumapunktis ära. Sorry, aga verelõhn ajab mu hulluks." Matthew kõndis traumapunktini ja sisenes. Ta ohkas, mõeldes, et tibi ei öelnud talle "aitähki".

Varsti saabus Matt tagasi ning oli särav, nagu tavaliselt. Tüdruk polnud veel lahkunud. Matt pani oma päikeseprillid ette ja küsis: "Viin su koju? Tahad kommi äkki?"

Samantha istus autos ja ootas poissi, kes oli arvatavasti tema klassivend, kuid talle polnud jäänud ta nimi meelde. "Koju tahaks küll," Sammyl oli nii häbi, kuna tal ei tulnud meelde poissi tänada. "Aitäh!" sõnas ta viimaks ja proovis naeratada.

"Pole tänu väärt," ütles Matt ja istus autosse, "aga kus sa elad üldse?"

"Tegelikult vii kooli," palus Sammy ja naeratas.

"Okei," ütles Matt, naeratas samuti ja võttis suuna kooli poole.