Muusikatund direktoriga

Susan tuli klassi ja istus õpetajate laua taha. Ta jäi õpilasi ootama. Täna muusikaõpetaja puudus ning tema ülesandeks oli tund läbi viia.

Suzanne astus tuimalt muusikaklassi sisse. Ta ei oska laulda ega meeldi ka see. Ta teeks selle asemel 100 kätekõverdust et mitte muusikatundi minna. Märgates direktorit ajas Marie selja sirgu ja tegi nägu, nagu ta oleks rõõmus. Ta istus viimasesse ritta, akna äärde.

Susan tundis õhus libahundi lõhna, kuid tegi, nagu ei paneks seda tähele ja võttis kotist enda läpaka.

Ka Suzy tundis muidugi vampiirilõhna, kuid ta oli harjunud, kuna koolipeal käib ringi paljusid vampiire. Ta võttis kotis välja oma tumesinise pinali ja rebis kuskilt paberi. Seejärel jäi tunni algust ootama, joonistades.

OT: Siin klassis võiksid olla kaherealised lauad.

Väsinud olemisega Bethany loivas aeglaselt klassi. Ta tervitas õpetajat ning suundus siis tagumise rea keskmisesse pinki istuma. Talle pole kunagi meeldinud kusagil ees istuda ja sellepärast tüdruk varakult klassi saabuski, et hõivata kõige paremad tagumised pingid, enne kui keegi temast ette jõuab. Oma kohale istunud, jäi ta silmitsema tüdrukut aknaäärsel kohal.

Suzanne lootis, et keegi tuleks ja tema kõrvale istuks. Üksi oleks ju nii igav. Marie vaatas silmanurgast tüdruku poole. Lõpuks sai aru, et ta on inimene ja pole vaja karta. Vähemalt veel.

Bethany toetas pea lauale ja sulges silmad. Eelmine öö oli tema jaoks napiks jäänud, sest kuu paistis täpselt tuppa sisse ja ei lasknud tüdrukul magada. Lõpuks võttis ta kotist telefoni, pastaka ja mrkmepaberid ning hakkas kritseldama. Joonistamine oli tüdruku üks meelistegeusi, kuid praegu oli ta korraliku joonistamise jaoks liialt väsinud. Sellepärast ilmusid lilladele märkmepaberitele erinevad kujundid ja lillekesed. Klassis oli peale tema veel ainult õpetaja ja tüdruk akna all. Ei tea, kas keegi üldse kavatseb ennast siia tundi kohale vedada. Ehk oleks kaa pidanud poppi tegema? mõtles Beth paberit kokku kortsutades ja pürgikasti poole saates. Kahjuks ei lennanud see prügikastini välja ning Beth loivas sellele järgi ja viskas ära.

Jason astus naeratades klassi. " Tervitused Direktor Cuny! " Ütles ta humoorikalt kummardades ja seejärel viimaste pinkide poole suundudes. " Küll need viimased pingid on ikka populaarsed" sõnas ta kergelt muiates võttes koha sisse punapäise tüdruku ja tumedapäise liigikaaslase vahel. Ta viskas koti laisalt lauale ning jäi ootama tunni algust.

Suzanne tõstis pead, kui kuulis ühe poisi häält. Ta naeris, sest poisi liigutused olid tema jaoks naljakad. Suzy vaatas poissi kui ta tema ja punapäise tüdruku vahele istuma tuli.

Kuuldes tumedapäise tüdruku naeru, pöördus Jason tema poole ja muigas. " Jason olen, juhul kui sind huvitab" Ütles ta läbi muige.

"Suzanne Marie," tutvustas ka Suzy end. Ise naeratades nagu väike laps.

" Kui küsida tohib siis mis sulle nii hirmsasti nalja pakub?" Poiss teadis juba vastust, kui kuidagi oli vaja ju vestlust üöleval hoida. Ta piilus korraks punapäise tüdruku poole, kes midagi kritseldas, kuid keskendus siis taas Suzyle.

"Noo.. Sa ise ei tea siis või?" küsis Suzy. Ikka naeratus suul.

" Ei." vastas Jason täiesti tõsise näoga ajades silmad suureks. Seejärel tekis poisi näole taas naeratus "Jaa. Ma tean, et mu imelisele sarmile on võimatu vastu panna." Lausus ta muie endiselt näol ning suunad pilgu enda ette lauale. Väike flirt ei tee ju halba mõtles ta endamisi.

Suzanne purskas jälle naerma.

OT: Ma ei oska rohkem midagi kirjutada, seega sorri, et nii lühike postitus tuli.

" Muusikatund ei ole vist eriti populaarne, arvestades seda rahvamurdu, mis hetkel klassis viibib." Viis Jason jututeema muule. Ka tema oleks hea meelega mujal viibinud, kuid esimesest muusikatunnist oleks olnud veider puududa. Poiss lootis sisimas, et keegi kavatseb ikka veel tunniga ühineda, sest kahe tüdrukuga tunnis olla oleks olnud veidi imelik, olenemata sellest, et nad mõlemad ülihead välja nägid. " Kuidas muidu eluke veereb?" Küsis ta lõpuks Suzannelt.

"Ega pole jah. Mulle üldse ei meeldi muusikatund, ma ei oska lauldagi. Muusika muidu meeldib, aga mitte mingi orkester jne. Ma teeks 100 kätekõverdust, et mitte siia tundi tulla," muigas Suzy ja vaatas direktori poole, kes paberitega midagi jamas. "Ei, saa kurta," vastas Suzanne Jasoni küsimusele ja küsis sama vastu.

" Suhteliselt igavalt hetkel. Inimesi liigub siinkandis nii vähe ringi. Tahaks möllu." vastas Jason energiliselt kätega vehkides ja tooliga kõõludes. "Aga muusika juurde tagasi suundudes, siis klassika on tõesti mõttetu. Huvitav, kas muusikaõpsid kuulavad vabal ajal kaa mingit Mozardit ja staffi?" Seda öelnud hakkas Jason kõva häälega naerma, sest see tundus nii absurdne olevat.

Suzanne vaatas Jasonit ja naeratas. "Ega ma arvan küll, et kuulavad." Suzanne purskas ka naerma.

Jason ei suutnud naermist lõpetada. Selle tegi raskemaks Suzanne naer, mis kõlas nii naljakalt. Jas üritas maha rahuneda. Kui tal see peaaegu õnnestunud oli tuli uus naerupurse ja poiss oleks toolil kõõludes peaaegu tasakaalu kaotanud. "Ära seda kunagi kodus järele proovi. Eluohtlik!" Hoiatas Jason üritades ette manada tõsist nägu, mis kergelt öeldes ebaõnnestus.

Bethany oli juba pikemat aega kuulanud pealt tema kõrval istujate juttu. Neil tundus hea huumorimeel olevat ja Beth turtsatas päris mitmel korral naerma.

Suzanne muigas. Ta hakkas meelega kõõluma tooliga.

" Ou.. Ära jampsi, ma olen sellel alal profesionaal, aga sind pole mul küll tahtmist traumapunkti saata!" Hüüatas Jason ning haaras Suzanne seljatoest kinni, et too kõõluda ei saaks. "See on tõsine ekstreemsport!" lisas ta siis naeratades.

Suzy muigas. "Aga kuule, kas see tund ka lõpuks algab?" küsis Suzanne vaadates direktorit ja seejärel kella.

" Mul poleks selle vastu midagi, kui tund ära jääks!" tõstis Jason häält ja vaatas samuti õpetaja poole.